Coctail Trajbercek

Ljublana resort kämpingu basseiniala baar oli üks meie lemmikutest. Kui capirinhad ja mojitod muutusid meie jaoks igavaks, siis pakkus kohalik baarman välja oma leiutatud koteili. Ta väitis, et piisab kahest, kõvematel meestel kolmest kokteilist, et tekiks head ideed. Mis seal ikka 9euri ja proovime. Meile sobis hästi, panen siia retsepti ka, et tulevastel üritustel blogilugejad ka seda mekkida saaksid.

Bacardi 0,3
Bacardi Black 0,3
Vodka 0,3
Tequila 0,3
Peach Tree 0,3
Triple Sec 0,3
Amaretto 0,3
grenadine
Pineapple 0,3
Cranberry 0,3

Serveerida kindlasti külmana, sisse üks laimi sektor ja kaunistuseks apelsiniviil!

Vuntsid toovad võidu koju!

Kui alguses oli plaan jõuda kodumaa pinnale tagasi vahetult enne Eesti-Põhja Iiri mängu, siis juhtus hoopis nii, et laekusime planeeritust 15h varem, lõpus sai korralikult pedaali tallatud. Peale mõnetunnist puhkust juba oma kodus, toimus Valdise juures busside koristus. Kella üheks päeval liikusime Alecoq miniarenale fännimängule Eesti ja Põhja Iiri fännide vahel. Meie seltskonnast pääses seekord platsile vaid 2 esimest(Kana, Ranner), sest teistele lihtsalt enam ei jätkunud mänguvorme. Mängu ajaks hakkas ilusti Eesti kliimale iseloomulikult jahedat vihma sadama. Meie, kui lõunamaise kliimaga harjunud tegelaste jaoks oli see kergelt ebameeldiv ja oskasime vaid kommenteerida- what da fuck? Fännimäng lõppes vist kaotusega 3-4, aga lubasime neile õhtul pärismängul koha kätte näidata. Seejärel peale teatud sebimisi ja matkabussi ära viimist oligi aeg juba küps hakata valmistuma õhtuseks mänguks. Woodstockis kerge söök, Varblase kohvikus kerge jook ja kerge kõrvalepõige ka Raekoja platsile, kus pidavat olema suur mass Iirlasi. Oligi, trumm põrises ja umbes 500 pealine rohesärklaste armee laulis ja möllas. Sai ka pisut juttu puhutud ja nagu ikka olid nad arvamusel, et nemad võidavad. Loomulikult pea iga teine rohesärk küsis ka vuntside kohta, vastasime, et vuntsid toovad meile võidu.

Mis seal ikka vabadusesamba juurde, kus algas rongkäik staadionile ja minek! Staadioni juures teiste sauekatega kohtudes said ka nemad vuntsid ette, peaaegu kõik sest mõnega sai tehtud kokkulepe, et vuntsid tulevad siis, kui Eesti lööb 3 väravat.

Kui Sloveenias oli hea tunne võita, siis kodus täismajaga võita on veel parem! Mängust ei peagi rohkem midagi kirjutama, seda emotsiooni iseloomustab hästi Steivi poolt kokku pandud video

Ühesõnaga lõpp hea kõik hea, tegelt super ja sellise ilusa mänguga jääme ootama juba järgmisi Eesti koondise mänge ja loomulikult ka väljasõite välismängudele!

Same day, same story

Poola ilm üllatas meid positiivselt, tavaliselt tähendab Poola halba ilma arvatavasti sellepärast, et sealt läbisõites on alati halb aastaaeg, seekord oli poolas hilissuvi ja ei kurda. Mida Eesti poole sõidsime, seda temp langes, hetkel temp 13 kraadi, Warsawist lahkudes oli see 26 kraadi, on tunda kodumaa sügisest värsket õhku. Hakkaski kopp ette tulema sellest kuumusest, oleme optimistid, onju. Hümn on kõlanud umbes alates Leedu piirist, st mitu korda, sõnad on selged. Eesti on imeline koht, kodumaa õhku tundes tekkis kohe bussi wifi ja ülejäänud olulised ja ebaolulised asjad unustati. Mida kodule lähemale jõuame, seda rohkem bussi atmosfäär muutub, pisut sarnaneb see ärasõidule, kui kõik on ärevad, nüüd on aga kõik ootusärevusest ja koduigatsusest tõmbunud oma mõtetesse ja valmistuvad tõenäoliselt aklimatiseeruma oma igapäevasesse elurutiini tagasi. Taustal kõlab hümn, mis üritab meeleolu hoida, kuid suudab seda teha ainult mõnel üksikul väsimatul. Võimalik, et keskendutakse homseks tähtsaks mänguks Põhja-Iirimaaga ja üritatakse energiat hoida, lisaks sellele on vaja pidada maha veel homme (teisipäeval) fännimäng Põhja-Iiri fännidega, bussid korda teha jne. Ühesõnaga hetkel veel ühe rummikoksi jagu teed koju ja homne päev vaja veel üle elada, siis võib kirjutama hakata tripi statistikat- trajektoor, kilometraaz, kulud jne-jne-jne. Eks paistab kas keegi viitsib seda ka teha, võtame ühe õlle ja eks siis paistab :D

Tripi hümn

Kodupoole teel

Pühapäeval kella 12 lükati buss käima, kuna aku oli vahepeal tühjaks saanud ja nina pöörati Eesti poole. Eesmärgiks oli sõita Warssawisse, mis tähendas üle 1000km sõitu. Nii me siis läbisimega päeva jooksul Sloveenia, Austria, Tsehhi ja pool Poolat. Tsehhis tegime ka ühe väikse peatuse, kus karastasime kaardi pealt vaadates Tsehhi suurimas järves. Rooli keerasid Valdis, Ranner, Reiks ja päeva lõpetas Elvis. Kella 3ks öösel saabusime poola pealinna ja parkisime bussi ühe McDonaldsi tagumisse parklasse. Hetkel juba uus hommik, esmaspäev, tripi eelviimane päev ja sööma hommikusööki kiirrestoranis. Tegeleme tänase päeva jooksul piltidega ka ja ehk õhtul õnnestub midagi üles ka visata. Varsti näeme!

Kuu on päike

Laupäev. Hommikul kõigil pikem uni, eks annab tunda, et 9 ööd ja päeva on puid alla visatud. Kella üheks teeme kämpingust check-out ja basseinide äärde nahale viimast jumet võtma. On tore kuulda, et eestis sajab vihma ja on külm, kui meil selge taevas ja 31 kraadi sooja. Mis siis ikka, väike õlu on lihtsalt kohustuslik. Õlule järgneb kohaliku baarmani Marko "Special" jne-jne. Selle tulemusel toimub ka plaanide muudatus ja otsustatakse lahkumist edasi lükata. Vetelpäästjate üllatuseks ei olnudki Kana uppunud, vaid ta lihtsalt magas basseinis, peale varbaga torkimist lasti tal rahulikult edasi magada. Ühel hetkel avastasime, et päikse asemel on taevas kuu, see meid ei häirinud, päevitasime päikse asemel kuud edasi. Enne basseinialalt lahkumist, mis tegelt oli juba ammu suletud, oli loomulikult vaja stiili vettehüppeid teha. Kõhukad, mida kõrgemalt, suurema laksuga, kõige rohkem valu tekitavad saavad parimad punktid. Siis veel saltod, pommid igas asendis jne. Kõik jäid ühte tükki ja verd ka ei näinud. Ranneri kõhukas oli kõige stiilipuhtam. Plaan oli olla kaval ja veeta see allesjänud öö kämpingu ametlikust alast väljas, raha kokkuhoidmise eesmärgil. Kui bussi veits eemale hakkasime ajama, tuli kämpingu admin meid mööda põldu taga ajama, üritasime küll kõik vaikselt olla ja talle selgeks teha, et kedagi ei ole kodus. Kahjuks ta oli järjekindel ja suutis meid ikkagi tagasi kämpingualasse meelitada. Mis siis ikka check-in again :D Lõpuks oli meil jälle palju uusi sõpru, kogu personal ja isegi kämpingu omanik, kes ütles, et homme saate kõik tasuta pitsad, te peate sööma ka vahepeal :D Lisaks mainin ära ka ühte vanabaari hollandist, kes meie kõrval kõik need päevad kämpisid ja ainukesena meie rahulikku seltskonda taluda suutsid ilma ärakolimiseta. Kui me lõpuks lahkusime, siis nad olid kurvad ja ütlesid et "mida, kas pidu saabki nüüd läbi" :)

Võit tuli koju ajeeeeeeeeeeeeeeeee!

Mängupäeva (reede) hommikul otsustati poodi minna, et söögi/joogi varusi täiendada. Pool seltskonda poodi, teised basseini äärde chillima. Selleks ajaks, kui poe seltskond tagasi jõudis, olid basseini ääres viibijad kohaliku baarmeni special kokteilist endale juba mõnusa olemise ehitanud. Õhtul oli tulemas tähtis mäng ja selleks oli vaja ju varakult valmistuma hakata. Ühel hetkel oligi aeg juba niikaugel, et taksod kutsuti ette ja staadionile! 16tuhat inimest mahutav staadion oli puupüsti täis, eestlasi oli 120 ringis. See on ikka tohutu feeling tulla välismängule, lüüa 2 väravat ja lõpuks võita mäng, hindamatu!!! Hästi palju nukrate nägudega sloveenlasi ja 120 õnnelikku, kes olid seitmendas taevas. Kahjuks enamus pidid sõitma kohe peale mängu lennukiga tagasi, käputäis läksid linnapeale tähistama. Ljublana seadus ei luba tänavabaare kauem lahti hoida, kui kella 1ni, peale seda liigub kogu rahvas getosse, kus on lubatud kõik. Et mingit ettekujutust tekitada sellest kohast, siis tuleb minna kuskile kopli liinide lõppu. Igatahes täielik agul, kus on tohutu rahvamass, mahajäetud majad, kuhu on tehtud mitte just väga puhtad ja peened kolka baarid/diskoteegid. Politsei seda kohta ei külasta, seadused ei kehti. Elamus missugune. Kuna
ei tundunud väga turvaline sinna pikemaks siniste särkide ja sallidega jääda, siis võtsime takso,
tegime tee peal kiire söögi ja läksime kämpingusse ära. Igatahes järjekordne väga kordaläinud päev meie peagi lõpule jõudval tripil.

Edasised plaanid viivad laupäeval peale basseini ääres vedelemist edasi Hungari poole, kus järgmise peatuse teeme Palatoni järve kaldal. Seniks tervitused kodumaale ja varsti juba näeme!

Ljublana resort

Kolmapäeva õhtuks jõudsime Ljublanasse, kämping on lahe, basseinidega ja puha. Õhtul sai käidud ka linnapeal laiamas, teised Eesti jalgpallifännid olid ka selleks ajaks siia jõudnud. Neljapäeval istusime bassu ääres päev läbi, keegi avastas capirinhad, sobisid meile kõigile väga hästi :) Kell 16 alustasime teiste fännidega sõitu Ljublanast väljas asuvale Sloveenia ja Eesti fännidevahelisele mängule. Üritus oli vägev, platsile läksid mõlemad tiimid nagu päris maavõistlusel, hümnid ja kõik lood. Mäng algas kiire Kana väravaga, eduseis aga ei kestnud kaua ja tunnise pallimängu järel näitas tabloo 7:2 sloveenlaste kasuks. Kuna eelmise aasta oktoobris me neid Eestis võitsime 9:0, siis kahe mängu kokkuvõttes kuulus võit meile. Peale mängu pakuti staadioni kõrval veel mõned õlud ja söögid, vinge. Tagasiteel bussis tehti traditsioonilisi sauekate nalju, mida võiks kajastada tõenäoliselt ainult 18+ lehekülgedel. :D Kämparisse tagasi jõudes üritati veel pidu käima tõmmata, aga kuna kütus oli otsas, siis otsustati ühiselt sakrate avanemine lükata mõnda järgmisesse päeva.