Kiiret ei ole

"Kiiret ei ole" päev on selline, kus ühel hetkel avastad, et on õhtu. Aja mõiste muutub suhteliseks, samas see on loogiline siis, kui sul on koguaeg tegevust. Kõik meist on näinud nugasi, kuid keegi pole näinud, kuidas noad õige sepa käe läbi valmis voolitakse. Pika väsitava spordipäeva lõpuks oli Valdis ainukesena pika meditatsiooni tulemusel valmis meie karavani Bosnia poole juhtima. Kilomeetrid möödusid ja olimegi juba Horvaatia piiripunktis, kus mõistmatul põhjusel toimus dokumendi kontroll, olime ju ikkagi EU sisesel piiril. Öö hakul jõudsime Bosnia piirist 3km kaugusele ja võtsime sisse puhkeasendi. Hommikul kasutasime oma suurepärase köögi võlusi, kus valmisid suurepärased tervisliku omleti sarnased tooted.

Eesti särgid selga ja liikudes piirile selgus, et Horvaatria-Bosnia piir on väga viisakas, ei ole nagu Ukraina minek, kus pead ootama tunde. 5 minutiga piirist üle ja kohe esimeses teeäärses peatuses pakuti sõbralikult kohalikku puskarit Rakat. Tegelt tahtsime osta mett ja väike Raka lonks anti kauba peale. Kolme veini pärast jõudsimegi Zenicasse, kus õhtul jalgpalliplatsil vastamisi Eesti ja Bosnia. Parkisime bussi kohe staadioni kõrvale ja asusime väikelinna avastama. Meie suureks üllatuseks olid kohalikud väga sõbralikud. Üheks väikelinna omapäraks oli suur kerjuste arv. Küll tuli ema oma vigastatud tütrega või siis poiss, kes tegi kõige suuremale pätile põsele musi ja laulis serenaadi, raha saamata :)
Õhtu saabudes käis Erkki seiklusi otsimas ja leidis tänavalt ultrate liikumise. Harjumatult peksa saamata sai ta isegi rahulikult nende tegevust filmida.

Hiljem olidki ultrad need, kes staadioni melu üleval hoidsid. Atmosfäär staadionil oli võimas, tribüünid laulsid vastamisi, käisid lained ja isegi meil lubati paar korda oma meeskonnale kaasa elada, seda muidugi suure vilekoori saatel, mis oli jällegi omamoodi elamus. Mängu tulemust ei soovi meist keegi kommenteerida, aga elamus staadionilt kompenseerib selle hävitava kaotuse. Peale mängu veel istusime kohalikus kohvikus, aga puuduva võidujoovastuseta väga kauaks energiat ei jätkunud. Hommikul püsti ja Bosnia ja Hertsogoviina pealinna Sarajevo poole. Hetkel siin me istumegi ja nuusutame väikse hubase vanalinna ajaloolist hõngu ja kohaliku õlu tuleb ka ikka mekkida :)