26h peale starti maabusime väikses Ungari külas nimega Noszvajs. Kuna viimati sai söödud hommikust, siis õhtu kella 20ks andsid kõhud juba usinalt tühjusest märku ja kõigil isutas paljuoodatud ja lubatud Guljaš supi järele, mida perenaine eelmisel reisil oli järgmiseks korraks lubanud. Maitses hästi, tõsiselt! Ja loomulikult janu kustutamiseks maitsvat punast maheveini. Pudel, kaks, kolm, jne, ühesõnaga sai pisut degusteeritud. Ja juttu jätkus kauemaks, mõnel mehel hommikuni. Hommikul kiiret ei olnud, plaan oli võtta rahulikult, vihma tibutas ja üllatuseks pakkus pererahvas meile suurejoonelise hommikusöögi, loomulikult Ungarile kohase kerge gaseeritud valge veiniga!
Kuna Anti põhitööks on siiski rauast sepiste tegemine, siis osadele poistele valmistas sepp meie silme all korralikud kööginoad. Lisaks veel tellimusse antud kahekäe mõõk ja lapsele kaisu mõmmi- rauast :D
Päeva peale muutus saatuse tahtel valge gaseeritud punase gaseeritud vastu. Õnne õhtusöögi söömist oli kõigil tegemist oma karva kasvanud näoga, Bosniasse siiski ei saa minna nagu metsjeesused, vaid tuleb siseneda stiilselt. Vürtsikas pastaroog sisse, asjad kokku pererahvaga hüvastijätt ja ratastel me olimegi!
Antikute perele igatahes järjekordselt suured tänud meeldejääva võõrustamise eest, kindlasti kunagi külastame meie Ungari sõpru uuesti!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar